1936-1938 – Sojaoa katsed Tartu Ülikooli taimebioloogia katsejaamas

Soja katsepõld 2011

Toimusid sordivõrdluskatsed 8 erineva sordiga. Sordivõrdluskatsed olid vajalikud, et selgusele jõuda, missugused sordid Eestis üldse valmivad ja kasvatamiseks võivad arvesse tulla ning missugune on meie oludes saagi suurus ja väärtus. Väetisi anti 50 kg P2O5 ja 40 kg K2O ha kohta. Reavahede laius oli 40 ja 50 cm ning taimede vahe reas 20 cm. 1936.a koristati sorte eri aegadel, teostades seega koguvalikut varasuse suunas ja samuti võrreldes, kuidas varasuse järgi seemnete väärtus erineb: 1000 tera kaal, toorvalgu- ja toorrasva sisaldus kuivaines.

Kolme aasta keskmisena olid terasaagid 1063 – 1510 kg/ha, 1000 tera kaal 125,34 – 272,24 g, toorvalk kuivaines 35,40 – 42,37% ja toorrasva 14,13 – 18,37%. Kõige suurema terasaagiga ja 1000 tera massiga sordil ‘Samarovi Roheline’ oli kõige väiksem toorvalgu sisaldus (35,40%) ja kõige suurem toorrasva sisaldus (18,37%). Viidi läbi mitmesugused kasvatusviisi katsed.

Kasvuperioodi pikendamiseks kasutati taimede ettekasvatamist. Istutamiseks vajalikke taimi kasvatati kasvuhoones kastides. Kastidesse külvati 4. mail ja kasvukohale istutati mai kuu kolmandal dekaadil. Taimede ettekasvatamine tõstis saaki hilistel sortidel ja samuti 1000 tera kaalu, sest seemned valmisid paremini.

Külviaja-katsed toimusid kahel aastal 1937. ja 1938.a sordiga ‘Vilno Pruun’ neljas korduses. Katsetest selgus, et külviga peab ruttama, sest külvid mai algul andsid suurema terasaagi, suurema 1000 tera massi ja õlirikkamad seemned. Seejuures peab muld olema soojenenud, muidu seeme ei idane ja raskeneb umbrohutõrje.

Külvitiheduse katses kasutati reavahesid 30 ja 50 cm ning taimede vahed reas olid 10, 15, 20, 25 ja 30 cm. Külvitiheduse katsed toimusid 3 sordiga. Väiksema tiheduse korral tõuseb üksiktaime saak üsna tugevasti, samuti suureneb 1000 tera mass, kuid saak hektarilt hõreda seisu tagajärjel langeb. Tihedam seis reas tõstis saaki pindalalt ja vähendas 1000 tera massi. Väiksem reavahe ei osutunud otstarbekaks.

Kõige suurem terasaak pindalalt oli tiheduse 50×10 cm juures ja kõige suurem taimesaak 50×30 cm juures. Et kasvupinna vähenemisel kõigil sortidel 1000 tera mass langeb, siis külviseemet tuleb kasvatada suurema kasvupinnaga taime kohta. Sojaoaseeme vajab kunstlikku idutamist mügarbakteritega, kui kasvatame sojat esmakordselt, muidu ei teki juurtele mügaraid. Seemnete märgidutus eelmise aasta peenendatud mügaratega andis kuni 368 kg/ha teri enam. Seega osutus idutamine väga tulusaks juba saagi tõusu tõttu, arvesse aga tuleb rohkete mügarbakterite kaudu lämmastiku kogumine õhust ja selle tagajärjel vähem mulla kurnamine lämmastiku poolest ja lämmastikurikkamad saagijäätmed.

Jarovisatsioonikatsed positiivseid tulemusi ei andnud. Kuna soja on lühipäevataim, siis kasutati kasvu algul varjutamist. Varjutati laudadest kokkulöödud rennidega, mis asetati taimeridadele õhtul kell 18 ja võeti ära hommikul kell 8. Varjutati 2 nädala jooksul pärast taimede tärkamist. Varjatud taimed erinesid kasvus varjamata taimedest lühema kasvu ja varajasema valmimisega. Lühendatud päev kasvu algul vähendas varajaste sortide saaki ja tõstis saaki hilistel mitte enam meie tingimustes hästi valmivatel sortidel.

1937-1941 – Sojaoa katsed Jõgeva Sordikasvanduses

Sojaoa kui väärtusliku kultuurtaime kasvatamisvõimaluste uurimisega alustati Jõgeva Sordikasvanduses 1937.a. Otsiti võrdluskatsete teel sobivaid sorte, kasvatusviise, väetisi jne. Katseaastad 1940 ja 1941 olid sojaoa kasvuks eriti ebasoodsa ilmastikuga, mille tagajärjel tuli teha ümberhinnanguid eelmiste aastate katsetulemustest. Paljud seni valminud sordid ei jõudnud 1940. ja 1941. a täielikult valmida.

Kokkuvõtteks leiti, et sojaoa kasvatamist seniste kogemuste põhjal ei saa soovitada. Tuleb aretada või leida võrdluskatseis meie oludele sobiv sort, mis annab püsivalt kõrget ja väärtuslikku terasaaki.

Sojaoa katsed Jõgeva Sordiaretuse Instituudis

Jõgeva Sordiaretuse Instituudis on käesoleval ajal sojauba kasvatatud aastatel 2004, 2005 ja 2006. 2004.a kasvatati vaid ühte sorti, mille nime pole kahjuks teada, kuid ta oli kasvanud juba mitu aastat küllalt hästi Saaremaal. 2005.a. tellisime VIR-st 6 sorti ja rajasime sordivõrdluskatse neljas korduses. Ühe sordi seemned ei idanenud ja kuuendaks sordiks võtsime eelmisel aastal kasvatatud sordi, mille ristisime tinglikult ‘Saaremaaks’, kuna sealt oli algseeme pärit.

Katselappide suurus oli 2 m², reavahe 50 cm ja taimede vahe reas 30 cm. Külv toimus 20. mail. Taimed koristasime käsitsi ja asetasime redelitele järelvalmima. Ka poetasime käsitsi, mis on aga väga vaevanõudev töö, sest kaunad on teravaservalised ja halvasti avanevad.

Saagikamad olid sordid ‘Saaremaa’ ja ‘PEP 26’. Madalamasaagilised sordid ‘Stepnaja 90’ ja ‘PEP 28’, mis oli aga kõige suurema teraga, asendasime 2006.a. Leedu sordi ‘Alta’ ja Venemaa sordi ’Tambovi’-ga.

2006.a toimus külv alles 30. mail, kuna tugevate vihmade tõttu polnud võimalik varem põllule minna. Kasvu algul oli mullas piisavalt niiskust ning hilisem suvine põud ei kahjustanud sojaoa saaki, kuna sojataimel on suur juurestik ja ta suudab maapealset osa hästi varustada vee ja toitainetega.

Soja mügarbakteritega inokuleerimist ei toimunud, kuna polnud vastavat kultuuri. Kuna meil pole varem sojat kasvatatud, siis ei ole meie muldades soja mügarbaktereid ja ei esinenud ka juurte hoolikal vaatlusel. Katsed toimusid aga viljakal aiamullal ja saagid kujunesid küllalt kõrgeks.

Mitmel koristusajal rõuguredelitel kuivanud sojaoa peksime katsete koristuse kombainiga. Kombainiga pekstes avanesid ilusti kõik kaunad ja terad jäid ka terveks. Varajasemad sordid olid ‘Tambovi’ ja
‘Saaremaa’, millel olid lõppkoristuse ajaks lehed langenud.

2006.a saagist tehti ka biokeemilised analüüsid ja määrati kuivainesisaldus terades, toorproteiini ja -õli sisaldus kuivaines. Kuivaine sisalduse osas sortide vahel suuri erinevusi ei esinenud. Proteiinirikkamad sordid on ‘SIBNIK 15/83’, ‘Soer 13-91’ ja ‘Tambovi’, samas on aga neil kõige madalam õlisisaldus. Koristamine toimus nädalaste vahedega kolmel korral. Kuue sordi keskmisena oli kõige suurem kuivaine sisaldus viimasel koristamisel. Huvitav on aga see, et proteiinisisaldus oli kõige suurem keskmisel koristusajal ning samal ajal ka kõige väiksem õlisisaldus.

2007.a rajasime külviaja katse 3 erineva sordiga: ‘Alta’, ‘Tambovi’ ja ‘Saaremaa’. Külviaegasid oli 4: 9., 15., 22. ja 29. mai. Külvitihedus 10-12 cm. Esimesena valmis sort ‘Tambovi’ kahel esimesel külviajal, kui püsis ühesugune mullatemperatuur (+6°C). Tärkamisest valmimiseni kulus 90 päeva. Seega on ‘Tambovi’ hästi varajane sort , küllalt saagikas ja proteiinirikas ja esialgsetel andmetel sobib hästi Eestis kasvatamiseks.

2007.a katsetasime herbitsiide: Fenix ja Stomp tärkamiseelselt ja MCPB 3-4 lehe faasis. Positiivseid tulemusi ei saanud. Fenix hävitas küll umbrohu, kuid pidurdus ka sojaoa kasv. Stombi toime oli esialgu sama, kuid hiljem lõi umbrohi lokkama. MCPB tõrjus umbrohtu valikuliselt ning pidurdas ka soja kasvu.

Külvitiheduse katse oli 6 erinevat tihedust alates 5 cm kuni 30 cm-ni 5 sentimeetrise intervalliga. Tihedam külv surub hästi umbrohtu alla. Küllaldane on kahekordne mehaaniline umbrohutõrje pärast tärkamist.

2007.a kasutasime ka seemnete inokuleerimist mügarbakterite kultuuriga ja taimede juurte vaatlused on näidanud, et juurtele on tekkinud mügarbakteri mügarad.

Viimastel aastatel on soja kasvatamine levinud ka Eesti hobipõllupidajate seas. On loodud ja luuakse uusi sorte, mis valmivad ka pikema päeva ja mõõdukama soojusega aladel.

Senised tulemused on paljulubavad, keskmine seemnesaak katses on olnud 2 t/ha. Keemiliselt koostiselt ei jää Eestis kasvatatud sojaoad alla parimatele välismaa ubadele: toorproteiini keskmiselt 40%, toorõli 20%. Vähetähtis ei ole ka fakt, et katsetes kasutatakse ainult GMO vaba materjali.

Soja sordiaretus toimub Sojaliidu ja selle liikmeskonna initsiatiivil. Tegevuse eesmärgiks on saada Eestis kasvav ökoloogiliselt puhas GMO-vaba (geneetiliselt muundamata) sobiva kasvuaja pikkuse ning suure saagikusega sojaoa sort, mis pakuks toorainet toiduainete- ja loomasööda tootmisele ning töötada välja sojaoa Eestis viljelemise agrotehnika.

Soovitused algajale sojakasvatajale:

  1. Soja kasvatamiseks vali neutraalse mullareaktsiooniga lõunakallakuga põld, mis kevadel varem soojeneb,
  2. Põld peaks olema suhteliselt umbrohupuhas, sest umbrohtu tuleb tõrjuda mehaaniliselt, kuna veel pole leitud efektiivselt mõjuvaid herbitsiide,
  3. Külva esimesest külvivõimalusest nädal hiljem, sest siis saad veel kord tärkavad umbrohud hävitada,
  4. Võimalusel inokuleeri seeme bakterpreparaadiga (juuremügarate moodustamiseks sojale vajalikku Rhizobium bakterit Eesti mullad ei sisalda), see võte suurendab saaki kirjanduse andmetel kuni 25%,
  5. Väetiseks vali vähese lämmastikuga PK-väetis,
  6. Külviviis laiarealine (45-50 cm), tihedus reas 15-20 idanevat seemet jooksvale meetrile, st 30-40 seemet m2-le ehk 6-8 g/ m2-le ehk 60-80 kg/ha olenevalt sordist.

Edasi pole muud, kui tõrju maltsa ja oota saagi valmimist, sest oma tugeva juurestikuga saab soja kõik kasvuks vajaliku mullast kätte.

Jõulutoitude retseptid

 Joulud 2015

Määrded ja kreemid

 Suveeri 2013

Pudrud ja omletid

 Suveeri 2013
GMO vaba soja

Uudised

Sojaliit pakub partnerlust Eesti oma sojasordi kaasomandi näol. Põhjalikum teave tel. 53584108 või e-post: info@sojaliit.ee
detsember 2017
E T K N R L P
« nov.    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031