Mida arvavad sojast toitumisnõustajad?

soja-toitumisnoustajadOleme me kuulnud, kuidas soja on väga hea toitainete allikas ja kaitseb südamehaiguse, teatud vähivormide vastu ja võib vähendada luuhõrenemise ja menopausi sümptomeid.

Samas ei ole kõik soja käsitlevad teated soodsad ja mõned inimesed on soja tervislikud omadused kahtluse alla seadnud ning teised läinud isegi nii kaugele, käivitades jõulise sojavastase ristisõja. Tulemuseks on segadus – inimesed ei tea, mida uskuda.

Las faktid räägivad enda eest – sõna on toitumisteadlastel.

Soja on luude kaitsja vanemas eas

Soja on asendamatu vastupanu ja elujõu säilitaja vanemas eas, sest sojas leiduvad taimsed isoflavoonid on sarnased inimorganismis toodetud naissuguhormoonidega. Isoflavoonid on kaunviljades esinevad ainerühmad, millel on hormoonidele, vitamiinidele ja antioksüdantidele sarnaseid omadusi. Inimese poolt toiduks tarvitatavatest taimedest on märkimisväärsel hulgal isoflavoone vaid sojaubades. Vanuse suurenedes hormonaalne talitlus nõrgeneb ning osteoporoosi ja südame- ja veresoonkonnahaiguste riskid kasvavad, kuid soja isoflavoonid taastavad östrogeenide ainevahetust.

Luustik on pidevalt uuenev kude. Vana luu lahustub ja uus tekib asemele. Üleminekuaastate järgselt on see tasakaal tugevasti luu hävinemise suunas nihkunud ja luustik nõrgeneb kiiresti. Naine kaotab aastas 1 -3 % oma luumassist.

Esimene kirjeldatud inimkatse tulemus, milles uuriti sojatoitude mõju luude tervisele ja luuhõrenemisele, viitas, et sojavalk võib olla mõjus selle kurnava haiguse riski vähendamisel (Potter et al., 1998).

Leiti, et kuuekuine järjestikune 40 grammi sojavalgu (sisaldab 90 mg soja isoflavoone) igapäevane lisamine menopausijärgsete naiste menüüle, suurendas märkimisväärselt, nii luude mineraalide sisaldust, kui ka selja alaosa luude tihedust. Neid avastusi toetas hilisem uurimus, kus uuriti päevase 80 mg soja isoflavoonide koguse mõju luutihedusele (Alekel et al., 2000). See uurimus näitas samuti, et isoflavoonid vähendasid alumisest seljaosast luukaotust naistel, kes muidu oleksid pidanud kaotama 2-3% luu kogusest aastas.

Palju värskem Hiina naiste uurimus, mis avaldati ajakirjas European Journal of Nutrition, kinnitas tugevat seost soja isoflavoonide ja menopausijärgsete normaalkaaluliste naiste luukaotuse vähenemise vahel (Ye et al., 2006).
Selles uurimuses käsitleti pisteliselt 90 naist vanuses 45-60 aastat, kes olid määratud ühte kolmest käsiteldavast grupist – kus kuue kuu vältel tarbiti 0 (platseebo), 84 ja 126 mg isoflavoone.

Selgroo ja puusaluu mineraalide tihedust mõõdeti katse alguses ja siis, kui see kuue kuu möödudes lõppes. See näitas, et soja isoflavoonide tarbimise suurenedes kahanes luumaterjali kaotus, kuna soja isoflavoonid takistasid arvatavasti mineraalide leket luudest.

Soja vähendab kolesteroolitaset

Sojatooted ise on kolesteroolivabad ja sojavalk ning fütoöstrogeenid langetavad kolesteroolitaset veres. Uuringud on tõestanud, et isegi väikseim kolesteroolitaseme tõus veres põhjustab tõsist muutust südamehaiguste riski määras, samas on ka tõestatud, et kui vere üldine kolesteroolitase langeb 1% võrra siis südamehaiguste risk väheneb 2% võrra.

USA Südameassotsiatsioon, Ameerika Ühendriikide Toidu ja Ravimite Amet (FDA) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) avaldasid 2000. aastal soovituse südamehaiguste riski ennetamiseks ja vere kolesteroolitaseme langetamiseks, kus soovitatakse südamehaiguste riski vähendamiseks ja kolesteroolitaseme langetamiseks tarbida päevas 25 g sojavalku.

Soja vähendab hormoonasendusravi vajadust. Järjepideval soja tarvitamisel võib üleminekuaastail saada läbi hormoonpreparaate appi võtmatagi. Et saada piisavalt taimseid östrogeene ja vältida hormoonpreparaatide tarvitamist üleminekuaastatel, peaks tarbima umbes 50-90 mg isoflavoone päevas. Sellises koguses isoflavoone leidub 100g sojaoas, sojajogurtis võib leiduda kuni 20mg isoflavoone.

Soja mõjub positiivselt südamele ja veresoontele, kuna sojatooted aitavad vähendada soolade ladestumist, tugevdavad tuiksooni ja alandavad kolesteroolitaset veres.

Naise organismi tasakaalustaja

Sojatooted on naistele asendamatud üleminekuajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Menopausiga kaasnevad klimakteersed vaevused on tingitud just meessuguhormooni taseme tõusust organismis. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase.

Hormonaalsüsteemi silmas pidades on soja kasulik ka naiste menstruaaltsükli tasakaalustajana. Sojatooted on asendamatud heategijad naistele ajal, mil organismi enda naissuguhormoonide tase on vähenenud. Igakuised tusatujupäevad menstruaaltsükli viimasel nädalal ja menopausi nn. kuumad hood on just selle ilminguks.

Pea igale naisele tuttav meeleolulangus, tusatuju, närvilisus ja üldine halb enesetunne algava menstruatsiooni eel (nn. premenstruaalne sündroom) on tingitud meessuguhormooni progesterooni kuhjumisest. Sojast saadava taimse östrogeeni mõjul tõuseb organismis naissuguhormoonide tase ja kahaneb vaevusi põhjustava meessuguhormooni teke ning mõju.

Üleminekueas naistel leevendab soja taimne östrogeen kuumahooge ja teisi menopausiga kaasnevaid klimakteerseid vaevusi.

Soja aitab ära hoida vähki

Kaasaegsed uurimused on näidanud soja võimalikku toimet rinnavähi ärahoidmisel. Kõrgeima vähivastase toimega taimede hulgas on soja kohe teisel kohal pärast küüslauku. Seda just tänu sojas sisalduvatele taimsetele eelhormoonidele – fütoöstrogeenidele.

Just tänu nendele taimsetele eelhormoonidele aitab soja ära hoida ka rinnavähi teket. Jaapanis, kus sojatoidud on igapäevamenüüsse kuulunud juba ligi 5000 aastat, esineb naistel rinnavähki harva.

On mõningaid tõendeid, et sojatarbimine noores eas võib rinnavähi riski hilisemas elus vähendada.
Šanghai rinnavähi uurimus käsitles 1400 rinnavähi juhtumit Hiinas (Shu et al., 2001) ja avastas, et naised, kes teismeliseeas tarbisid soja kõige enam, omasid täiskasvanuna poole vähem rinnavähi riski.

Aasta hiljem uurisid teadlased teismeliseea sojatarbimise ja rinnavähi vahelist sidet Aasia-Ameerika naistel (Wu et al., 2002). Nad leidsid, et naistel, kes teismeliseeas tarbisid soja vähemalt kord nädalas, oli rinnavähki haigestumise risk tunduvalt vähenenud. Üle 1000 naiselt, kaasa arvatud 501 rinnavähiga patsiendilt küsiti, kui tihti nad sõid selliseid sojatoite, nagu tofu, sojapiim ja miso. Tulemused näitasid, et neil, kes tarbisid sojatooteid rohkesti nii teismeliseeas kui täiskasvanuna, oli riski haigestuda rinnavähki 47% vähem. Need, kes söid täiskasvanuna vähe sojatooteid, kuid olid neid söönud regulaarselt teismeeas, oli see risk 23% väiksem. Need naised, kes teismeeas tarvitasid vähe ja täiseas palju sojatooteid, neil ei olnud erilist riski protsendi vähenemist. Need uurimused viitavad sellele, et rohke sojatoodete tarbimine teismeeas vähendab rinnavähi riski ja risk jätkab langemist kui inimesed jätkavad ka täiseas sojatoodete söömist.

Soja kasulikkus meestele

Eesnäärme vähi tase erineb samuti suuresti üle terve maailma, kaldudes tipnema arenenud, rikastes riikides. Jaapan on erand, kus eesnäärmevähi tase on üllatuslikult madal, vaatamata kõrgele elustandardile. Mõningased tõendmaterjalid viitavad sellele, et sojal on siin oma osa.

Soja rolli uurimist eesnäärmevähi osas on olnud väga vähe, kuid 1998. aastal leidis 59s riigis teostatud laiaulatuslik uuring, et sojatooted olid märkimisväärselt kaitsva toimega. (Hebert et al., 1998). See näitas, et eesnäärmevähi surmajuhtumite arv suureneb rohkel söömisel, eriti loomse piima, liha ja linnuliha puhul, samas kui teraviljade, sojaubade ja õliseemnete söömine vähendab eesnäärme vähi surma riski. Selle ülevaate autorid usuvad, et nende leiud on piisavalt tugevad tegemaks eesnäärmevähi ennetamisel potentsiaalse sojatoodete kasutamisega rohkem tööd.

Kokkuvõtteks ei ole olemas ka inimkatseid, mis näitaksid sojatarbimisest suurenevat vähiriski, vaid on hoopis külluslikult tõendmaterjali soja kaitsvast toimest.

Vähkiennetav toime põhineb hormonaalsüsteemil, kus pehmete kudede puhul, nagu seda on eesnääre, leiab kergesti omastatav fütoöstrogeen endale kiiresti ”pesa” ja blokeerib vähi teket soodustava östrogeeni ligipääsu.

Allikas: Toidutare

Jõulutoitude retseptid

 Joulud 2015

Määrded ja kreemid

 Suveeri 2013

Pudrud ja omletid

 Suveeri 2013
GMO vaba soja

Uudised

Sojaliit pakub partnerlust Eesti oma sojasordi kaasomandi näol. Põhjalikum teave tel. 53584108 või e-post: info@sojaliit.ee
detsember 2017
E T K N R L P
« nov.    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031