Paljud puiduliimid sisaldavad karbamiidformaldehüüde, mis on Maailma Terviseorganisatsiooni Vähiuuringute keskuse poolt nimetatud inimesele ohtlikuks kantserogeeniks. Vastavalt USA Keskkonnakaitse Agentuuri andmetele on meie õhk ruumides sageli rohkem saastatud kui väline õhk. Keskmine ameeriklane viibib ca 85% oma elust siseruumides, mitmetes põhjapoolsetes maades on see protsent veelgi kõrgem ning see võib tähendada, et me hingame eneselegi teadamta sisse saastunud õhku.
Ka Eestis puutuvad arstid järjest tihemini kokku patsientidega kellel on tehisvaigust tekkinud allergia. Tehisvaigud sisaldavad mürgist keemilist ühendit formaldehüüd. Tehisvaikudest põhjustavad tihedamini allergiat karbamiidformaldehüüd-, fenoolformaldehüüd- ja epoksüvaigud. Tehisvaike kasutatakse näiteks mööbli, puitlaastplaatide ja suuskade valmistamisel.
Formaliini, mis on formaldehüüdi vesilahus, kasutatakse desinfitseeriva vahendina ja allergia võib tekkida meditsiiniõdedel. Formaldehüüd võib põhjustada nii toksilis-allergilisi nahahaigusi kui ka ülemiste ja alumiste hingamisteede haigusi.
Sojal põhinevad liimid aitavad vähendada mürgiste formaldehüüdide kasutamist puidutööstustes. Kasutades soja baasil tehtud liime ja teisi biomaterjale on võimalik vähendada lenduvate ühendite sattumist meie elu ja töökeskkonda.
Lisaks tervislikkusele võimaldavad uued puiduliimid ja muud sojal põhinevad materjalid ka tagada parema veekindluse, tugevuse ja vastupidavuse.
