Taimetoitlased ja valk

Taimetoitlus ja veganlus on kõige eetilisemad ning samas keskkonnasõbralikumad toitumisvalikud, mida inimene teha saab. Samas ümbritsevad taimetoitlust ja veganlust ka mitmesugused väärarusaamad ning teadmatus eeskätt selles osas, mis puudutab valkude tarbimist.

Taimetoitlaste ja eriti just veganite jaoks tekitab sõna “valk” järjest rohkem küsimusi. Kui palju valku peaksid taimetoitlased ja veganid tarbima? Üllataval kombel on nimetatud küsimus tegelikult hulga vähem tähtis kui paljud muud valkudega seotud probleemid. Küsimus, mille üle veganid ja taimetoitlased hoopis tõsisemalt mõtlema peaks, on: kas ma saan piisavalt hästi omistatavat ja mitmekesist valku ning piisavalt aminohappeid?

Mis on aminohapped ja miks need olulised on?

Igasugune maapealne elu sõltub aminohapetest ja nende erinevatest vormidest ning funktsioonidest. DNA sisaldab elu koodi, aminohapped aga omakorda väljendavad seda koodi. Ilma aminohapeteta ei oleks sellist elu, nagu meil on – eriti just keerukamaid eluvorme – olemaski.

Inimkehas sisalduvad kümned tuhanded valgud koosnevad 20 erinevas järjestuses ja kombinatsioonis aminohapetest. Aminohapped on nagu legoklotsid, millel on palju harusid ja lisandeid. Nendest 20 väikesest ja lihtsast klotsist ehitatakse massiivsed valgud, milles võib olla sadu või tuhandeid omavahel peaaegu lõpmatutesse kombinatsioonidesse ühendatud klotse. Need valgud annavad struktuuri näiteks kollageenile ja elastiinile nahas ning alfakeratiinile juustes.

Suurim väärarusaam seisneb selles, et aminohapped aitavad ehitada ainult lihaseid. Ensüümid on valgud, mis teevad võimalikuks keemilised reaktsioonid, mis muidu ei toimuks või oleksid liiga aeglased. Teised valgud aga osalevad kaitsemehhanismides. Näiteks antikehad, mis leiavad, teevad kahjutuks ja kõrvaldavad sissetungijad ja mürkained. Informatsiooni vahetamine ajus ja rakkude vahel toimub rakkude pinnal olevate valgu retseptorite kaudu. Aminohapetest ehitatakse valke, mis annavad igasugusele elule vormi ja funktsiooni.

Aminohappeid kasutatakse ka kehakeemia põhitasandil. Mõned aminohapped muudetakse suhkruks glükoosi vormis, nii et see on organismi glükoosi saamise varuvariant, eriti just aju jaoks. Mõned muudetakse energiaks teede kaudu, mida muidu kasutatakse rasva jaoks. Kõige tähtsam on ehk see, et suur osa ajus ja kehas toimuvast kommunikatsioonist toimub aminohapete kaudu need on muutunud väikesemolekulilisteks sõnumitoojateks.

Jõulutoitude retseptid

 Joulud 2015

Määrded ja kreemid

 Suveeri 2013

Pudrud ja omletid

 Suveeri 2013
GMO vaba soja

Uudised

Sojaliit pakub partnerlust Eesti oma sojasordi kaasomandi näol. Põhjalikum teave tel. 53584108 või e-post: info@sojaliit.ee
detsember 2017
E T K N R L P
« nov.    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031