Eesti sojaoa kasvatamine 2013

Eesti sojakasvatus 20132013 a. kasvuperiood algas paljude aastate keskmisest nädal aega varem, seega sai ka sojaubade külv varakult läbi viidud (6 mai). Kevade soojad ja piisavate sademetega ilmad olid sojale väga soodsad – taimed tärkasid kiiresti ja alustasid hoogsalt kasvu. Juuni ja juuli olid kõrgete õhutemperatuuridega ning väheste sademetega, varajastel sortidel ilmnes mõningane põuastress – osad õied ei viljastunud, lehtedest kadus keskpäeval turgor. Päikesepaisteliste ilmadega küpses soja kiiresti ning varaseimad sordid koristasime põllult juba 13. augustil (kasvuaeg 98 päeva). Põhikoristus viidi läbi 9. septembril (kasvuaeg 126 päeva). Kuigi 2013 a. kasvuajal kogunes efektiivseid õhutemperatuure 260° võrra rohkem kui PAK, oli kollektsioonkatses sorte, mis ei valminudki. See näitab taas, kui oluline on sobiva sordi valik.

2013 a. esines herneöölase rüüstet sojal alla keskmise määra ning insektitsiidi ei olnud otstarbekas kasutada. Augustis kahjustas teise põlvkonna hernekärsakas sojataimede tipulehti, märkimisväärset kahju ei tekitatud, see oli esimene kord, kus seda kahjurit sojal leidsime. Lehetäisid oli üksikud leiud. Taimehaigusi 2013 a. sojal ei esinenud.

Umbrohutõrje on soja kasvatamisel väga oluline – umbrohtunud põllul jääb soja äärmiselt kängu ning saaki praktiliselt ei moodustu. Katsetes oleme testinud Taimekaitsevahendite registris olevaid liblikõielistele lubatud herbitsiide. Tulemused ei ole kõige rõõmustavamad – mulla kaudu mõjuvad preparaadid (N: Fenix) hävitavad võrdselt nii sojataimed kui umbrohud, kontaktsed preparaadid (N: Activus) panevad sojataimed pikalt põdema , mis mõjub saagikusele pärssivalt. Herbitsiidide segud (N: Activus + Basagran) on näidanud häid tulemusi umbrohtude tõrjumisel, kuid taas on nende mõju sojataimede kasvu pidurdav. Parimad tulemused on andnud umbrohtude mehhaaniline hävitamine (kõplamine, äestamine, vaheltharimine).

Sojakasvatus 2013Keskmine saagikus sordil ’Laulema’ oli 2013 a. 1,5 t/ha. Parimad katselapid andsid tulemuseks saagi 2,3 t/ha (mügarbakteriga muld), kuid oli ka 0,7 t/ha (umbrohutõrje katse) saake. Kollektsioonikatsest võisime näha, et suuremad saagid andsid keskvalmivad sordid. Varajased sordid olid valdavalt lühemakasvulised ja väheste kauntega. Ainult väikestel pindadel (aedades) kasvatamiseks sobivad hilisepoolsed sordid olid saagipotentsiaalilt parimad, neil oli kõige rohkem kaunu taime kohta.

Sojale omane mügarbakter Rhizobium japonicum on võimeline Eesti klimaatilistes tingimustes mullas ellu jääma ja paljunema. Kasvatades soja mullas, kus bakter on olemas, on saak märgatavalt suurem. Külvates bakterpreparaadiga töödeldud (inokuleeritud) seemneid, ei ole esimesel aastal tulemused nii head, kui järgnevatel aastatel, kui bakter on juba mullas ’kodunenud’. Sojalt saab keskmist saaki ka mügarbakteriteta, kasvatades teda viljakas mullas.

Lea Narits
Eesti Taimekasvatuse Instituut
Kaunviljade ja talirüpsi aretaja

Jõulutoitude retseptid

 Joulud 2015

Määrded ja kreemid

 Suveeri 2013

Pudrud ja omletid

 Suveeri 2013
GMO vaba soja

Uudised

Sojaliit pakub partnerlust Eesti oma sojasordi kaasomandi näol. Põhjalikum teave tel. 53584108 või e-post: info@sojaliit.ee
detsember 2017
E T K N R L P
« nov.    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031